FANDOM


Kokkuvõte:
Aktiivsed tegelased: Heron, vibukütt Eletherniast, seersant Robin,
Mainitud tegelased:


Aktiivsed paigad: Kauni Luige kõrts Angharis, Lõunavärava vahtkond
Mainitud paigad: Elethernia,

XX. mäng
Kuupäev Mängijad & level
märts 2005 Machio 0 XP = lev 1
Heron 0 XP = lev 1
Valdo 0 XP = lev 1
Xlaabu (pole veel) 0 XP = lev 1
Järjehoidja
Kaos <- 00. mäng <=> 02. mäng -> 03. mäng


Kogutud info Edit

(täidavad osalejad)


Lugu: 2298 Ghialia Edit

20
Heron, vibukütt Eletherniast, ärkas Angharis, Kauni Luige Kõrtsi külalistoas. Pikemalt aega viitmata võttis ta oma asjad, soovis kõrtsipidajale head aega ning läks linnaga tutvuma. Elethernina ei pidanud ta inimeste linnasid paljuks, kuid Anghari puhul pidi möönma selle vägevust. Pikalt ta vaatamisväärsustele ja veidrustele siiski ei keskendunud, kuna oli linna saabunud muul eesmärgil. Elethernia Küttide seas oli teada, et Anghari ja Porotski vahel olid viimasel ajal pinged suurenenud ning Angharis oli kõrgendatud sõjaline valmisolek. Lisaks osade regulaarvägede põhjapoole liikumisele olid Anghari väed avatud liitujatele väljastpoolt. Heron otsis aktiivset teenistust ja võimalust oma oskusi proovile panna, lisaks olid põhjapiirkonnas sagenenud intsidendid sõjakate rohenahkadega, keda Heron silmaotsastki ei sallinud. Niisiis pöördus Heron paari linnavalvuri poole ja uuris neilt, kuidas saaks end Anghari sõdurkonna juures arvele võtta.
    Mõne aja pärast viibis Heron Anghari lõunavärava vahtkonna hoovis. Peale tema olid seal veel mõned teenistusse soovijad, kes ootasid ühekaupa vastuvõtmist. Majast väljus kolmekümnele lähenev tumedapäine meesterahvas, kes kandis kerget turvist ja Heronile tundmatut Anghari allohvitseri eraldusmärki. Ta lasi silmadega üle saabujate ning astus siis Heronile ligi:
    „Tervist, kas olete siin liitumissooviga? Mina olen seersant Robin lõunavärava vahtkonnast. Tulge minu järel!
    Heron järgnes läbi maja teisel korrusel asuvasse kitsukesse kabinetti.
    "Võtke istet,“ ütles seersant ust sulgedes. „Ei ole just sageli, kui meile saabuvad Elethernid. Tulete otse sealtpool või olete juba kauem ringi rännanud?
    „Otse idast“ vastas Heron napilt, „Olin patrullis Porotski piiri lähedastel aladel.
    „Väga meeldiv. Paraku ei ole meil võimalik teid otse reateenistusse võtta. Protokoll näeb ette uustulijate suunamist mõnda treeningprogrammi erinevates kindlustes. Muidugi on ka võimalik minna lühemat teed, kui olete baastreeningu läbimiseks liiga kogenud, kus anname teile spetsiifilise ülesande, millega saate enda sobivust tõestada. Kumba soovite?
    „Mul on liiga palju oskusi, et baastreeninguga aega raisata,“ vastas Heron enesekindlalt. „Räägi ülesandest.
    Seersant noogutas, pööras pilgu elethernilt ja astus akna juurde, jälgides liikumist tänaval.
    „Mul on teile anda üks diskreetsust nõudev ülesanne, mis pole sobiv reasõduritele. Te tulete väljastpoolt, pole angheriit, ega sõdur. Saate ilusti sisse.
    „Diskreetsus ja täpsus on meie rahva loomuses. Mis ma tegema pean?
    „See pole see, mis te arvate – pole vaja kedagi kõrvaldada. Üks kummaline tempel on jätnud maksukohused täitmata. Ütlevad, et maksud on tasutud ja ametnikelt orderit taotleda ei ole õnnestunud, sellest tuli ainult jama. Kõrgemal on paberid nende kohapealt korras ja öeldakse, et puuduolev raha on meie enda möödalask ning selle arvelt oleme vähem rahastust saanud. Probleem on selles, et kui oleme neile saatnud mehed viisakalt nende kohuseid meenutama, siis nad tulevad tagasi, olles ülesande unustanud või arvavad, et täitsid selle ja said paar vaba päeva, mispeale nad leitakse mõnest kõrtsist joomast. Me ei tea mis trikke nad seal templis mõistusega teevad, kuid sedasi pole võimalik asja seaduse piires korda ajada.


...TBC...




Suurte siniste saabastega bešiiblane, Machio, oli eelmine õhtu koos mingi kaupmeeste seltskonnaga Angharisse saabunud. Nood vedasid mehikest enestega kaasa Tragi Hobuse Kõrtsi ja tegid talle välja, mida too aga tahtis. Kui Machio lõpuks pummeldamisest tüdines jäi ta sinnasamma ka öömajale. Hommikul ärgates loomulikult ei olnud õhtusest lõbususest ja energiast midagi järel. Ka olid mälestused eelmise õhtu kohta lünklikud.
Machio ajas end voodist ülesse, kõndis mööda tuba ringi ja imetles selle mugavust ja ilu oma lihtsuses. Seina sees kohe põranda juures olid vaskvõrega kaetud avad kust õhkas tuppa soojust. Toal oli kaks ust – üks koridori, teine vannituppa ja aken, kust säras sisse hommikupäike. Machio silmis oli see vannituba kõige uhkem omasuguste seas. See kinnitas jutte mida ta oli Anghari jõukusest kuulnud. Lõppudelõpuks, see oli ju kõigest vannituba äärelinna kõrtsis. Mis siis veel jõukatel kaupmeestel oli, ei osanud bešiiblane ettegi kujutada.
Machio heitis pilgu seinal olevasse peeglisse. Sealt vaatas talle vastu punaste juuste ja sagrise habemega nägu. Juustepiir algas alles kusagil pealael. Ennast värskendanud, liikus Machio linna.
Oma esimese päeva kaupmeeste linnas veetis ta harjumuspäraselt – üritas pahaaimamatutele kodanikele puru silma ajada ja selle abil oma kukrusse, mis oli peaaegu tühi, pisutki raha juurde hankida. Esiteks üritas ta ühele kortermaja ühistu esinaisele selgeks teha, et tema maja aknakaunistused on vaja üle käia ja uhkemaks teha (mida auväärt daam jäi peaaegu uskuma) ning teiseks sai hakkama sellega, et müüs sealtsamast majast murtud toataime varre Tragis Hobuses maha ühele härrasmehele õnnetoova taime pähe võileivahinna eest.




Valdo, lõunast pärit rändmunk oli jõudnud kaupmeeste linnani ja õnneliku juhuse läbi linnaväravatest sisse lipsanud. Tänavail üritas ta omas keeles rääkida midagi inimestele kes tema juttu ei mõistnud. Osad tabasid et ta oma jutus mainis Malhureu nime ja kuna nad teadsid et linnas on üks selle nimega seotud koht siis nad näitasid käega sinna suunda kuhu nad arvasid et munk peaks minema. Valdo läkski, ja leidis otsimise peale ühe helehalli hoone ja heitis selle trepile magama, sest see tundus talle õige.
Hommikul ta ärkas, sisenes majja ja sai kinnitust teadmisele, et see oli Malhureu pühamu. Tema meeli rõhus ääretu kurbus ja ta ei suutnud adekvaatset juttu rääkida. Preester nägi seda ja lubas tal nurka magama heita. Valdo seda tegigi...



Antiikne logi, taastamineEdit

// Hallist vihikust
// 1. Anghari ringvaade

Läänenaabrid. I Mäng
Märtsis 2005

// Kirjutatud pastakaga // Läänenaabrid. I mäng
4248 III-3 20 / 9-20

Ilm hommik +2, lõuna +10, õhtu +6. Kuiv.

Oll, haldjas Eletherniast
Ärkas kaunis luiges.
Läks anghari bio-füüsika ülikooli uudistama ning edasi võttis sõduritega ühendust ja saadeti väiksest Malhureu templist makse koguma (80 sk) (8 kuud) haldjaid ei saa need eriti masendusse ajada.

Kpt Siedhard
Ltn Alluci
Srs Robin

Ott, gnoom üritas krt 5, krt 21 ühes majas aknanikerdisi „teha”. Müüs ühele Angherlasele tragis hobuses toataime õnnetoova pähe.

Ott: Söönud, praemuna, leib; aknad 50xp, toataim 50xp, bluff 50xp
Oll: sai jutule 50xp sebis questi 50xp save 25 xp
Alari: ---

Oll – on tõestanud soovi anghari seersant Robinile koostööst. 3sd, 1 vsd nägid, et talle ei mõju Malhureu. Malhureu preester sai temast ärritatud.
Ott tädikesele mängis ehitusmeest, riigitöötaja. Angherlasele müüs taime, osav sõnasepp

Oll diplomacy +
Ott bluff +++

Pärastlõuna


Meta
Tähelepanek: Esialgne aastaarv 4248 Wimarri olu arvestuses muutus mingil hetkel 4298-ks. Portaaliränduri saabumine ja sellega lahtirulluvad sündmused Wimarri oru kampaanias olid aga aastal 4309, mis tähendab, et olenevalt sellest, kas arvestada algset või muudetud ajahetke, toimuvad teatud sündmused peaaegu hoomatavas tulevikus või kindlalt praeguste tegelaste raugapõlves. Kumba kasutada, jätan esialgu lahtiseks. Hilisem aastaarvu muutmine 2298-ks oli aga juba teadlik valik, kuna Läänenaabrite ajaarvamine hakkas ca 2 aastatuhandet pärast portaali avanemist Wimarri orus.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.